Niiluse jõgi

Kirjeldus

Niiluse jõgi on maailma pikim jõgi. See tekib Ekvaatorist lõuna pool ja voolab põhja-Kirde-Aafrikasse, enne kui see lõpuks Vahemerre voolab. Mööda teed, see hõlmab umbes 4 132 miili kaugust ja tühjendab umbes 1 293 000 ruut miili. Selle kõige kaugem allikas on Akagera või Kagera jõgi Burundis. Akagera jõgi on Victoria järve kõige kaugemal asuv lisajõgi ja Niiluse kõige kaugemal asuv peajoon. See tõuseb Burundi kahest sööturist Tanganyika järve põhjapoolse otsa lähedal. Suurel hulgal vett veetab Akagera lõpuks Niilisse, millest esimene tühjendab igal aastal umbes 6, 4 miljardit kuupmeetrit vett.

Ajalooline roll

Vana-Kreeka ajaloolase Herodotose dokumentide kohaselt on Egiptuse tsivilisatsioon aastatuhandete jooksul olnud „Niiluse kingitus”. Niiluse kaldal asuvad sileid hoiused muutsid muidu kuivad, kõrbes asuvad Egiptuse piirkonnad viljakateks maadeks, mis omakorda toetasid iidse Egiptuse tsivilisatsiooni kasvu. Vana-Egiptuse rahvas kasvas Niiluse kaldal nisu, lina, papüüri ja muude põllukultuuride kasvatamiseks ning viis läbi Niiluse veeteed, mis viis tsivilisatsiooni majandusliku stabiilsuse poole. Aasiasse viidi Egiptusesse veepühvlid ja kaamelid ning need loomad tapeti liha eest ja neid kasutati ka kündmisel põllul (veepühvlite puhul) või vagunite tõmbamiseks (kaamelite puhul). Niilil oli oluline osa ka Egiptuse kultuurilise ja vaimse elu kujundamisel. Arvatakse, et jõgi on elu lõpuni surmaga ja sealt edasi elulugu. Isegi iidse Egiptuse kalendri aluseks oli Niiluse kolmeaastane hüdroloogiline tsükkel. Lisaks Egiptusele on Niiluse-Agakera jõe süsteem toetanud ka inimeste, loomade ja taimede elu oma pankade ääres teistes piirkondades, kus see voolab, ning on seda teinud juba iidsetest aegadest, nagu see on ikka veel tänapäeval.

Kaasaegne tähendus

Niiluse-Akagera jõesüsteem varustab vett suurte Aafrika maade trassidega, mis muidu oleksid kuivad kõrbemaad. Seega on see jõesüsteem vastutav miljonite inimeste elude toetamise eest tänapäeval. Akagera vesikond ise toetab umbes 14 miljonit inimest. Niiluse jõel on Egiptuses elu andev roll, kus peaaegu kogu riigi elanikkond asub Niiluse kaldal. Khartoum, Aswan, Kairo ja Luxor on mõned maailmakuulsad linnad, mis asuvad jõe ääres. Lisaks põllumajanduse toetamisele võimaldavad Niiluse jõe veed ka kaupade ja inimeste vedu selle pikkuse piires, aidates inimestel vältida muidu isoleeritud kõrbeteid kui ainsat alternatiivset marsruuti oma sihtkohtadeni jõudmiseks. Teised Aafrika riigid nagu Rwanda, Burundi, Sudaan, Uganda ja Tansaania saavad samuti kasu Niiluse-Akagera jõe süsteemist, arvestades nende endi sõltuvust jõe veega seotud põllumajandusest, transpordist ja kalapüügist.

Elupaik

Niiluse ja Akagera jõgede piirkondades, kus ei ole asulaid, on Niiluse-Akagera ökosüsteemil välja töötanud oma unikaalsed taimestiku ja loomastiku komplektid. Troopilised vihmametsad kasvavad mööda Niiluse-Kongo lõunat, Etioopia edelaosa ja järve platoo. Ebony, banaan, bambus ja kohvipõõsad kasvavad nendes metsades. Sudaani tasandikel on maastikul domineeriv avatud rohumaa ja põõsas ning taimestik sisaldab selliseid taimeliike nagu papüür, pilliroog, vee hüatsint ja teised. Põhjapoolsemalt hakkab taimestik järk-järgult hõrenema ja Hartumist põhja suunas saagiks tõelised kõrbemaad, nende loomupäraselt vähe sademeid. Egiptuse Niiluse pankade lähedal asuv taimestik on peaaegu täielikult inimese kasvatamise ja niisutamise tulemus. Kogu Niiluse-Akagera ökosüsteemi, sealhulgas Niiluse ahven, barbel, bolti, tiigerkala, lungfish, mudfish, angerjad ja teised, veedavad palju erinevaid veekeskkondi. Niiluse krokodill on ka tuntud Niiluse-Akagera ökosüsteemide roomajate liik. Samuti on piirkonnas levinud pehmed kooritud kilpkonnad, monitori sisalikud ja jõehobud.

Ohud ja vaidlused

Tugevad inimtegevusest tulenevad tegevused on muutnud Niiluse ja Akagera jõed vastuvõtlikuks elupaikade seisundi halvenemise suhtes ning kliimamuutused on ainult halvenenud. Vee äravool Niilest niisutamiseks on nii suur, et mõnikord jõuab suur osa väljavoolust merele. Samuti põhjustab jõe 3000-kilomeetrise pikkuse jõe pikk aurustamine suurte veekoguste kadu, mistõttu jõe veevarustus on äärmiselt tundlik kliimamuutuste suhtes. Teadlased annavad tulevikus veevoolust erineva pildi selles pikas jõesüsteemis, ennustades 30% suurenemist, millele järgneb ja tõenäoliselt katastroofiline 78% vähenemine Niiluse veetaseme tõttu globaalse soojenemise tagajärgede tõttu. Niiluse maad muutuvad ka kuivemaks ja soojemaks, mistõttu on vaja veelgi veemahukamaid põllumajandustavasid, tsüklit, mis pingutab jõe magevett ja põhjustab Niiluse jõe ökosüsteemides negatiivseid muutusi. Kalandus kannatab tohutult, mis toob endaga kaasa majandusliku viletsuse ja toiduga kindlustamatuse. Väikesed veekogused põhjustavad tõenäoliselt ka pingeid ja konflikte rahvaste vahel piki selle pikkust, kuna nad konkureerivad, et jääda järelejäänud veevarude hulka. Egiptus seisab juba silmitsi joogivee probleemidega Niiluse raske reostuse tõttu, mis pärineb tööstuslikest ja elamumajanduslikest reostustest ning väetiste ja pestitsiidide leostumisest põllumajandusmaadest.