Pikimad jõed Rootsis

Rootsi riik on Põhja-Euroopas asuv Skandinaavia riik. Rootsi on kõige tuntum selle poolest, et ta on pärit viikingitest. Keskkonna ja maastiku poolest on riik tuntud oma sisemaiste järvede, suurte metsade, liustikega kaetud mägede ja tuhandete rannikualade poolest. Rootsi maastiku sageli tähelepanuta jäetud tegur on selle jõed, ja seda arutavad ka see artikkel.

Ume

Ume jõgi on kolmas pikim Rootsis, mille kogupikkus on 292 miili (470 kilomeetrit). Ume jõgi läbib Västerbotteni maakonda riigi põhjaosas. Jõe allikaks on Överumani järv, mis asub Norra ja Rootsi piiril ning sealt voolab see kaguseni, kuni see jõuab Holmsundi linna suuseni, kus ta siseneb Botnia lahe Meremeeste piirkonda. Jõgi läbib Vindelfjälleni looduskaitseala. 1950. aastatel hakati kogu riigis ehitama hüdroelektrijaamu ja tamme, kuid oli mures selle mõju üle keskkonnale, eriti Ume'ile ja Vindel Rivers'ile. See tõi kaasa Sareki 1961. aasta rahulepingu, mis takistas teatud osa Vindeli arengut, kuid võimaldas Ume ja teiste jõgede hüdroelektrienergia arendamist. Enne hüdroenergia jõudmist jõgi 1830. aastatel hakkasid arendama veesõidukiga saeveskeid, mis algasid Ume linnas Baggböle linnas. Kuid 1884. aastaks sulges viimane veesõidukite saeveski, kuna need olid kõik asendatud auruga töötavate veskitega.

Dalälven

Dalälven jõgi on teine ​​pikim Rootsis ja pikim jõgi täielikult Rootsis, kogupikkusega 323 miili (470 kilomeetrit). Ume jõgi läbib Dalarna maakonda ja Uppsala maakonda riigi keskosas. Jõe allikaks on Västerdalälveni jõe ja Österdalälveni jõe liitumine Djuråsi piirkonnas. Jõe voolab kagusse, kuni see hakkab põhja põhja tagasi minema, kuni see jõuab Botnia lahe suudmesse. Tänapäeval kasutatakse jõge umbes kaks kolmandikku oma hüdroelektrienergia potentsiaalist, kusjuures suurim neist elektrijaamadest asub Trängsleti tammel. Ajalooliselt on jõe ääres kasutatavat ala kasutatud parvlaevade transpordi marsruudina ning raud- ja terasetööstuse asukohta. Jõe ääres on suur bioloogiline mitmekesisus koos märgalade, jõgede, järvede, üleujutuste ja metsadega.

Torne

Torne jõgi on pikim Rootsis, vaevalt lööb Dalälveni jõe, mille kogupikkus on 324 miili (470 kilomeetrit). Ume jõgi läbib Norrbotteni maakonda riigi põhjaosas. Jõe allikaks on Torneträski järv ja selle peamine jõukas, mis asub Norra piiriga ja sealt voolab kagus. Poolel teel voolab jõgi otse piiri, mida Rootsi jagab Soomega, kuni jõuab suuseni. Botnia lahe otse piiriülese Rootsi linna Haparanda ja Soome Tornio vahel. Rootsi ja Soome vahelise piiri moodustav Torne jõgi ulatub tagasi 1809. aasta Fredrikshamni lepingusse, mis sõlmis Soome sõja Rootsi Kuningriigi ja Vene impeeriumi vahel. Lepingus otsustati, et jõgi koos Muonio ja Könkämä jõega moodustavad Rootsi ja Soome suurhertsogiriigi vahelise piiri.

Rootsi jõgede tähtsus

Vaatamata sellele, et riik läheb tihti ilma jõgede kuulsust ja tuntust, loodame, et see artikkel on toonud esile mõned ajaloolised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused, miks Rootsi jõed on nii olulised. Rootsi jõed on minevikus olnud olulised erinevate tööstusharude, transpordi ja piirivaidluste lahendamiseks. Tänapäeval on Rootsi jõed aidanud kaasa uue taastuvenergia kasutamise ajastule, näiteks jõgede tammide hüdroelektrienergia abil toodetud energiale.

Koht	Pikimad jõed Rootsis	Kogu pikkus
1	Torne	324 miili (jagatud Soomega)
2	Dalälven	323 miili
3	Ume	292 miili
4	Kalix	286 miili
5	Lule	286 miili (jagatud Norraga)
6	Klarälven	285 miili (jagatud Norraga)
7	Ångermanälven	284 miili
8	Ljusnan	267 miili
9	Indalsälven	261 miili
10	Skellefte	255 miili