Šveitsi kantonid

Šveitsi Konföderatsioon on suveräänne riik Lääne-Kesk-Euroopas. Selle rahvaarv on umbes 8, 4 miljonit ja selle pealinn Bern. Šveits koosneb 26 kantonist, millel on oma valitsus, seadusandja, põhiseadus ja kohtusüsteem. Enamikul kantonitel on ühekojaline parlament, mille liikmed varieeruvad vahemikus 58 kuni 200. Sõltuvalt kantonist võib kantonite valitsusel olla kas viis või seitse liiget. Šveitsi föderaalne põhiseadus tunnistab kantonite suveräänsust. Kantonite valitsused vastutavad heaolu, tervishoiu, avaliku hariduse, õiguskaitse ja maksustamise eest. Igal kantonil on mitu omavalitsust ja kantonite põhiseadus annab igale omavalitsusele teatava autonoomia, mis hõlmab volitusi kohalike seaduste vastuvõtmiseks ja maksude kehtestamiseks. Kantonid erinevad suuruse ja populatsiooni poolest.

Šveitsi kantonid

Zürich

Zürichi kanton on suurim, kus elab 1, 5 miljonit inimest. See on jagatud 12 linnaosaks ja 165 omavalitsuseks. Kantonite nõukogus on 180 liiget, kes valitakse iga nelja aasta järel. Täitevasutus koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse ametisse neljaks aastaks. Zürich on kantoni pealinn, samas kui saksa keel on ametlik keel. Tootmine on kantoni peamine majandustegevus, kuigi suur osa maast on põllumajanduse all.

Bern

Berni kanton on suuruselt teine ​​elanikkonna ja pindala järgi. See asub riigi lääne- ja keskosas. Kantoni elanikkond on veidi üle miljoni, kellest 12, 45% on välismaalased. Berni linn on nii kantoni kui ka föderaalne pealinn. Seal on kümme linnaosa ja 388 omavalitsust. Kantonite nõukogus on 160 liiget ja täitevnõukogu seitse liiget. Mõlema nõukogu liikmed tegutsevad neljaks aastaks. Peamine sissetulekuallikas on turism ja põllumajandus.

Vaud

Vaudi kantonil on umbes 790 000 elanikku. See on suuruselt kolmas elanikkond ja suuruselt neljas. Kanton asub Romandis, mis on Šveitsi prantsuskeelne osa. Lausanne on kantoni suurim ja pealinn. Vaudis on kümme linnaosa ja 309 omavalitsust. Kantonite nõukogu koosneb 150 liikmest, samas kui täitevnõukogus on 7 liiget. Pealinna Lausanne on kantoni majanduse pöördepunkt, kus asub mitu tootmis- ja töötleva tööstuse. Kuid kanton on tuntud valge veini tootmiseks. Põllumajandusmaa on kaetud suurte viinamarjaistandustega, eriti Genfi järve kaldal.

Cantoni süsteemi ajalugu

Kolmeteistkümnendal sajandil ühinesid kolm kantoni ja moodustasid ühe poliitilise ja majandusliku üksuse, kuid säilitasid oma autonoomia. Ajavahemikul 1353–1481 kasvasid kantonid kaheksaks. Aastatel 1513–1798 oli see arv tõusnud 13-ni, et moodustada kolmeteistkümne kantoni konföderatsioon. Selleks ajaks, kui Šveitsi föderaalne riik asutati 1848. aastal, olid kantonid tõusnud 25-ni. 1979. aastal eraldas Jura kanton Berni kantonist, et tuua kokku kokku 26.

Šveitsi kantonid

Koht	Canton	Rahvastik
1	Zürich	1, 487, 969
2	Bern	1, 026, 513
3	Vaud	784, 822
4	Aargau	663, 462
5	St. Gallen	502, 552
6	Genf	489, 524
7	Luzern	403, 397
8	Ticino	354, 375
9	Valais	339, 176
10	Fribourg	311, 914
11	Basel-Landschaft	286, 848
12	Thurgau	270, 709
13	Solothurn	269, 441
14	Basel-Stadt	198, 249
15	Grisons	197, 550
16	Neuchâtel	178, 567
17	Schwyz	155, 863
18	Zug	123, 948
19	Schaffhausen	80, 769
20	Jura	73, 122
21	Appenzell Ausserrhoden	54, 954
22	Nidwalden	42, 556
23	Glarus	40, 147
24	Obwalden	37, 378
25	Uri	36, 145
26	Appenzell Innerrhoden	16, 003