Angola kliima

Angola on Lõuna-Aafrikas asuv riik, mis asub Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Namiibia vahel. Riigi pindala on 481 354 ruut miili. Angola, nagu enamik teisi Aafrika troopilisi riike, kogeb erinevaid vahelduvaid kuiva ja vihmaperioodi. Riigi kliimat mõjutavad jahedad merevoolud, eriti rannikul ja sarnaselt riigi sisemises osas asetseva platoo kõrgusele.

Angola kogeb subtroopilist kliimat peaaegu kogu riigis. Austraalia talvel, mis toimub maist augustini, saab riik jahedad ja kuivad aastaajad, mida tuntakse üldiselt Cacimbo nime all. Austraalia suvi on tavaliselt seotud vihmade ja kõrge temperatuuriga, mis algab septembris ja lõpeb aprillis, eriti riigi kirdeosas, oktoobri keskpaigast kuni aprillini riigi keskosas. Riigi lõunaosas on see kogenud novembrist märtsini ning veebruarist aprillini rannikuäärsetes piirkondades, samas kui riigi lõunakulu on peaaegu olematu, sest see on suures osas kõrbes. Benguela hoovused, mis tulevad rannikust voolava jahe merevoolu tõttu, loovad kerge ja kuiva kliima, eriti riigi lõuna- ja keskosas. Riigi siseosas on sademed üldiselt rannikualadega võrreldes rikkalikud.

Abi

Angolal on neli peamist looduslikku piirkonda ja nende hulgas on osa kuivadest rannikualadest, mis ulatuvad naaberriigi Namiibia piirist riigi pealinna Luandasse ja mida iseloomustavad terrassid ja madalad tasandikud, mäed ja rohelised rannikupiirkonnast sisemaa suunas tõusevad mäed kuni suureni. Planalto on kõrge kõrgusega platoo ala, mis on sisemaal paikneva kuiva Savanna tasandikel asuva suure kõrgusega piirkond ning see ulatub ida- ja kagupoole suunas. Teine suur piirkond on vihmametsad, mis asuvad riigi põhjaosas ja Cabinda piirkonnas. Angola kõrgeima kõrgusega punkt on Morro de moco, mis on 8, 596 jala kõrgusel merepinnast.

Angola ökoregioonid

Puhastage Savanna ja Woodlands

See on üks neljast peamisest Angola ökoregioonist, mis asub riigi rannikualal ning kus on palju elupaiku ja rikas elusloodusega ning arvukalt endeemilisi loomi ja linde. Ökonegioon koosneb riigi rannajoonest. Öko-regioonis on erinevaid elupaiku, mis hõlmavad rohumaad, pilvemetsasid, vihmametsasid, soode ja mangrovi. Rannikualal on troopiline kliima, kus kogeb kogu aasta vältel suure niiskusega suviseid vihmasadu.

Montane Forest-Grassland Mosaic

Eestimaa asub idapoolsel poolel sisemaale ja see kulgeb paralleelselt Angola rannikuga ning see asub umbes 31-62 miili sisemaal. Savanna ja rohumaad katavad tavaliselt sisemaa nõlvad. Varem oli suurem osa ökoregioonist suures osas kaetud Woodlandsiga, kuid praegu jäävad alles vaid väikesed laigud, eriti sügavates mägedes ja Huambo ja Cuanza provintsi kõrgemates tipudes, näiteks Serra da Chela ja Moco mägi.

Miombo Woodlands

Ecoregion hõlmab suuremat osa Kesk-Angolast ja ulatub kaugemale Kongo DV-st ning see on osa suuremast miombo ökosüsteemist, mis hõlmab enamikku Ida- ja Lõuna-Aafrikast. Eestimaa on peamiselt Savannah ja Woodlands ning see on peamiselt platool koos õrnade mägedega, mis asuvad Angola keskosas. Ecoregion asub Atlandi ookeani rannikul ja Kalahari kõrbe põhjaosas paralleelse mägipiirkonna idaosas ja ulatub kuni Kongo troopiliste vihmametsade poole. Suur osa ökoregioonist kogeb troopilist kliimat ja see on palju märgam kui ümbritsev Savannah ja suurem osa sademetest on saadud kuuma kuuga, mis kestab novembrist märtsini.

Mopane Woodlands

Keskkond asub riigi edelaosas ja ulatub naaberriiki Namiibiasse ning peamised taimkatte liigid on mopaanipuud. Piirkond hõlmab enamasti lõunapoolset Cunene provintsi ja on üks peamisi veeallikaid kuivas piirkonnas. Maastik on suhteliselt lame sademete hulk, mis on suve lõpus kogenud. Ökonegioonis on Etosha rahvuspark ja seetõttu on paljude teiste hulgas palju erinevaid loomi, nagu elevandid, lõvid, gepardid, antiloopid, seebad ja mustad nina.