Kõrgõzstanis räägitavad keeled

Kõrgõzstan on Kesk-Aasias asuv mägine ja maismaal asuv riik. Riigi registreeritud ajalugu pärineb 2000 aastat tagasi ja suur hulk impeeriume on valitsenud üle piirkonna ja aidanud kaasa Kõrgõzstani kultuurilisele mitmekesisusele. Riik toimis mitme mineviku kultuuri ristumiskohana ja oli osa iidse Siiditrassist. Kõrgõzstani valitsesid pikka aega mitmed klannid ja hõimud ning nad olid mitmel korral välisriikide valitsemise all. Riik oli osa Nõukogude Liidust ja saavutas iseseisvuse alles 1991. aastal.

Pärast iseseisvumist on Kõrgõzstan olnud ühine parlamentaarne demokraatia. Etniline kirgiis on riigi suurim etniline rühm ja selle elanikkond on umbes 5, 7 miljonit inimest. Usbekid ja venelased on riigi suurim vähemusrühm. Kõrgõzstani elanikkonna etniline koosseis mõjutab keele keelelist mitmekesisust.

Kõrgõzstani ametlikud keeled

Venemaa ja Kõrgõzstan on Kirgiisi kaks ametlikku keelt. See on üks kahest endisest Kesk-Aasias asuvast nõukogude vabariigist, kes jätkab vene keele kasutamist Kirgiisi ametliku keelena. Pärast riigi iseseisvumist määrati Kirgiisi 1991. aasta septembris teise ametlikuks keeleks.

Kõrgõzstanis on vene keele peamine keel äri- ja poliitikaküsimustes. Kuigi Kõrgõzstani kõneldi algselt ainult kodudes ja seda kasutati harva valitsuse menetlustes, räägitakse Kõrgõzstani keelt enamiku riigis toimuvate parlamendi koosolekute ajal. Selliste kohtumiste käigus korraldatakse ka tõlgendusi neile, kes ei tunne Kirgiisi.

2009. aasta rahvaloenduse kohaselt räägivad Kõrgõzstani kirgiisi 4, 1 miljonit inimest ja riigis räägivad vene keelt 2, 5 miljonit inimest.

Kõrgõzstani põlisrahvaste keeled

Kõrgõzstan

Kõrgõzstan on Kirgiisi kõige levinum keel. Keel on türgi keel, mis kuulub Kipchaki harule. Kõrgõzstan on seotud Nogay tatari, Karakalpaki ja Kasahstani. Kuni 20. sajandini kirjutati Kirgiisi ladina skripti kasutades. Stalin volitas aga araabia keele asendama kirillitsa skriptiga 1941. aastal. Pärast riigi iseseisvumist oli teatav nõue asendada kirillitsa tähestiku ladina tähestikuga, kuid plaan on veel rakendamata. Kõrgõzstanil on 3830 556 kohalikku kirgiisi keelt ja 271 187 teise keele kõnelejat.

Usbeki keel

Usbekistan on türgi keel, mida räägivad peamiselt Usbekistani elanikud. Keel on populaarne ka Kõrgõzstanis, kus seda räägivad umbes 772 561 emakeelt ja 97 753 teise keele kõnelejat.

Kõrgõzstanis kõneldavad Euroopa keeled

Inglise, prantsuse ja saksa keelt räägivad Kõrgõzstani väikesed elanikkonnad, peamiselt teise keelena. Inglise keelt räägib 28 416, prantsuse keelt 641 ja saksa keelt ainult 10 isikut, kes elavad riigis teise keelena.