Millised on suurimad tööstusharud Rootsis?

Rootsi on üks Skandinaavia riike, mis asub Euroopa põhjaosas. Riigi pindala on 17 380 ruut miili, mistõttu on see Põhja-Euroopa suurim riik ja suuruselt kolmas ELis. Riigi elanike arv on 2018. aasta rahvaloenduse järgi 10, 2 miljonit elanikku. Vastavalt SKP-le inimese kohta on Rootsi üks Euroopa rikkamaid riike. Rootsil on arenenud ekspordile orienteeritud majandus, mis sõltub suuresti tootmisest. Muude tööstusharude hulka kuuluvad põllumajandus, turism ja rahandus.

Põllumajandus

1999. aastal sai vaid 2% riigi tööjõust oma elatist põllumajandusest ja see on vastuolus 20. sajandi alguse andmetega, kui umbes 50% riigi tööjõust oli põllumajanduses. 1950. aastatel oli umbes 20% Rootsi tööjõust põllumajanduses. Oluliste loodusvaradega õnnistatud on Rootsi põllumajandustoodang sisetarbimisest suurem, kuigi riik impordib märkimisväärsel hulgal toiduaineid. Ligikaudu 6, 8% riigi kogupindalast, mis vastab 6, 894, 100 aakri suurusele maa-alale, on põllukultuurid ning nad on ajutiste või püsikultuuride all. Alates 2000. aastast oli umbes 76 798 kinnistut, kus oli üle viie aakri põllumaid. Riigi põllumajandusettevõtted on harilikult intensiivselt töödeldud ning väikesed väetised on laialt levinud, mis on väga mehhaniseeritud. 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel kasvas põllumajandus keskmiselt 1, 5% aastas, kuid 1990ndatel ja 2000. aastal jäi see suhteliselt muutumatuks. Enamik riigi põllumajandustootjaid on eakad ja enamikul talumajapidamistest ei ole riiki jätkamiseks põllumajandustootjate järeltulijaid. Hiljuti on valitsus võtnud kasutusele poliitika väikeste põllumajandusettevõtete ühendamiseks suurte, umbes 25–50 aakri suuruste maatükkidega. Suurem osa Rootsi põllumajandustootjaid on väikesemahulised, kes toetavad kalapüüki ja metsa ning alates 2000. aastast oli umbes 54% taludest alla 50 aakri. Mõned riigis kasvatatavad põllukultuurid on kartul, oder, nisu, rukis, köögiviljad ja puuviljad.

Tootmine

Rootsil on tõhus ekspordile orienteeritud töötlev tööstus, mis aitab oluliselt kaasa riigi majandusele. Privaatsetööstuses on vähe töötajaid võrreldes avalike töötleva tööstuse töötajatega. Riigis asuvad eraettevõtted moodustavad umbes üheksa kümnendikku tööstustoodangust. Automotive on töötleva tööstuse suurim sektor, mis moodustab peaaegu poole tööstuslikust lisandväärtusest. Lennundus- ja autotööstusettevõtted asuvad riigi lõunaosas ning autotootjad nagu Saab ja Volvo on tunnustatud kogu maailmas. Elektroonika ja elektrijaamad asuvad peamiselt Västeråsis ja Stockholmis. Stockholmi linn on riigi suurim sideseadmete tootja, samas kui riigi lõunaosas asuvad väikesed plast- ja metallitöötlemistehased. Stenungsund, mis asub riigi läänerannikul, on tuntud naftakeemiatööstuse poolest. Biotehnoloogia ja farmaatsiatooted on üks kõige kiiremini kasvavaid allsektoreid riigis ning need asuvad riigi juhtivate meditsiiniuuringute keskuste lähedal.

Turismitööstus

Turism Rootsis moodustab suhteliselt väikese osa riigi majandusest ning 2011. aastal andsid nad 2, 9% SKPst ja teenisid riiki umbes 264 miljonit Rootsi krooni ning sellest 928 miljardit eurot tulenes väliskülastajate kulutustest. Rootsis kulutatakse 7, 1% leibkonna sissetulekust kohalikule turismile. Enamik Rootsit külastavatest turistidest on peamiselt naaberriikidest nagu Norra, Taani ja Soome. Teised riigid, kus on märkimisväärne turistide allikas, on Ühendkuningriik ja Saksamaa. Mõned vaatamisväärsused riigis, sealhulgas Vasa muuseum ja Drottningholmi palee teater. Teised vaatamisväärsused on kirjandus, Rootsi kunst, muusika ja modernism. Riigis on 13 UNESCO maailmapärandi kohta. Enamik turiste külastavad riiki, eriti suvel, kui temperatuur on suhteliselt kõrge, on mõeldud Skåne'i ja riigi kesk- ja lõunarannikul, kus on ilusad liivarannad. Gotland on veel üks kuulus regioon külastajatele, eriti suveperioodil. 2006. aastal sai riik 7, 6 miljonit külastajat ja 2016. aastaks sai riik umbes 13, 9 miljonit külastajat.

Kaubandus ja rahandus

Eksport riigist annab umbes ühe kolmandiku SKPst ning riik ekspordib praegu valmistoodangut, mida domineerivad inseneritooted, näiteks telekommunikatsiooniseadmed, autod ja hüdroelektrijaamade seadmed. Riik ekspordib ka keemia- ja biotehnoloogia ning kõrgtehnoloogilisi seadmeid. Enamik neist toodetest eksporditi peamiselt Ühendkuningriiki Saksamaale, Taani, Soome ja Norrasse, mis moodustavad umbes kaks kolmandikku riigi eksporditurust. Riigi import on ekspordiga võrreldes üldiselt mitmekesine. Esialgu oli nafta kõige olulisem import, eriti enne 1980. aastat, kui see moodustas peaaegu neljandiku koguväärtusest. Riik impordib enamiku oma toodetest Norrast, Hollandist, Taanist ja Ühendkuningriigist.

Rootsi majanduse projektsioon

Rootsi majandust peetakse segamajanduseks, mida iseloomustab heaoluriik ja mida rahastatakse suures osas riigi kõrge sissetulekuga maksudest, mis tagavad tulude jaotumise kogu ühiskonnas. Riigi majandusmudelit tuntakse sageli Põhjamaade mudelina. Valitsuse omandis olev riiklik varandus 2014. aastal oli umbes 24, 1%. Euroopa Komisjoni SKT kasv oli 2017. aastal 2, 1%, 2018. aastal kasvutempo oli 2, 3%, 2019 aasta kasvutempo prognoosiks 1, 4% ja 2020. aastal kasvab see 1, 6%.