Milliseid keeli Kesk-Aafrika Vabariigis räägitakse?

Kesk-Aafrika Vabariigi ametlik keel

Kesk-Aafrika Vabariik asub Aafrika keskosas ja selle elanike arv on umbes 4, 7 miljonit. 1800. aastate lõpus koloniseeris Prantsusmaa enamiku tänapäeva Kesk-Aafrika Vabariigist. 1960. aastal sai riik iseseisvaks. Kolonialismi ajalugu on segunenud oma algsete põlisrahvaste kultuuridega, mõjutades mitmeid Kesk-Aafrika Vabariigi praeguse olukorra aspekte, sealhulgas kõneldavaid keeli.

Täna tunnustab Kesk-Aafrika Vabariigi valitsus kahte ametlikku keelt: prantsuse ja sangot. Prantsuse keelt kasutatakse ametlikes olukordades ja kirjalikes dokumentides. Hoolimata oma ametlikust staatusest on vaid 22, 5% elanikkonnast võimeline prantsuse keelt rääkima või sellest aru saama.

Sango, mis on kirjutatud ka Sangho nime all, ei saanud ametlikuks keeleks kuni 1991. aastani. Valitsuse selline samm tegi Kesk-Aafrika Vabariigi üheks ainsaks Aafrika riigiks, mis ametlikult tunnustas emakeelt. See on peamine suhtlusviis umbes 92% elanikkonnast. 1988. aastal arvas statistika, et umbes 450 000 inimest rääkis seda keelt emakeelena, samas kui täiendavad 1, 6 miljonit on teise keele kõnelejad. Sangot peetakse Põhja-Ngbandi murde kreooli keeleks. Tänapäeval kasutatakse seda kogu riigi ärikeelena.

Põlisrahvaste keeled

Valdav enamus riigi elanikkonnast kuulub ühele 80 uurijate poolt kindlaksmääratud põlisrahvaste etnilisest rühmast. Igal sellel rühmal on oma ainulaadne keel, millest enamik kuulub Nigeri-Kongo keeleperekonna Ubangia alarühma. Mõned lingvistid viitavad sellele, et selles riigis räägitakse täna vaid 65 põlisrahvaste keelt. Neist teadlased teatavad, et 2 on väljasurnud ja 2 ohustatud.

Riigi suurimad põlisrahvad on Banda ja Sara rahvad. Iga rühm räägib sama nime keelt. Banda keel kuulub järgmisesse keeleperekonda (rühmade kahanevas järjekorras): Niger-Kongo, Atlandi-Kongo, Savanna, Ubangian ja Banda. Seevastu Sara keel kuulub järgmisesse keeleperekonda: Nilo-Saharan, Kesk-Sudaan, Bongo-Bagirmi, Sara-Bagirmi ja Sara.

Vähemuskeeled

Lingvistide hinnangul räägitakse riigis umbes 17 võõrkeelte keelt. Need vähemuskeeled ja nende sõnavõtjate arv on: Tšaadi araabia (63 000), Hausa (20 000), Lingala (10 700), Bangi (7 440), Ngbaka (3000), Mbanja (1400), Ngbandi (290) ja Bomitaba (220 ).

Üks neist kõige vähem kasutatavatest keeltest on Tšaadi araabia keel, mida tuntakse ka Shuwa araabia või Baggara araabia keeles. Seda peetakse araabia standardkeeleks ja seda räägitakse emakeelena üle 1 miljoni inimese kogu Aafrika mandril nii linnades kui ka maapiirkondades. Teadlased usuvad, et Tšaadi araabia keel on arenenud araabia keele kõnelejate ja Fulani põlisrahvaste vahelise suhtluse tulemusena 17. sajandil. Nagu Fulani rahvas, kes on nomaadsed karjakasvatajad, liikusid kogu kontinendil, võtsid nad nendega kaasa. Tänapäeval peetakse seda Tšaadi lingua francaks ning seda kasutatakse ka Nigeerias, Kamerunis, Sudaanis, Lõuna-Sudaanis ja Nigeris. Seda saab kuulata vaid piiratud arvul Kesk-Aafrika Vabariigi väikestes piirkondades.