Millist valitsust omavad Bosnia ja Hertsegoviina?

Bosnia ja Hertsegoviina moodustab kaks kolmandikku Bosnia ja Hertsegoviina Liitvabariigist, kusjuures Serblaste Vabariik moodustab teise kolmandiku. Bosnia ja Hertsegoviina Vabariik on parlamentaarne vabariik, millel on kolmepoolne eesistujariik. Peaminister on valitsuse juht, samas kui riigipea on president. Bosnia ja Hertsegoviina sai 3. märtsil 1992 iseseisvuse Jugoslaaviast. Riik võttis oma esimese põhiseaduse vastu Daytoni lepingu alusel 14. detsembril 1995. Kuigi Bosnia ja Hertsegoviina on iseseisev riik, on ta rahvusvahelise halduse all, kus kasutatakse suurimat võimu Bosnia ja Hertsegoviina kõrge esindaja poolt. Kõrge esindaja volitused on peamiselt lepingulised.

Bosnia ja Hertsegoviina eesistumine

Bosnial ja Hertsegoviinal on kolmeliikmeline presidendisüsteem. Eesistujariik valitakse nelja-aastase tähtajaga häälteenamusega. Eesistujaks on kõrgeima häälega liige. Eesistujariik koosneb ühest Bosniakist, ühest Horvaatiast ja ühest serblast, kes esindavad Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia Vabariiki. Eesistujariigi eesistuja vahetub kolme liikme vahel iga kaheksa kuu tagant. Eesistujariik vastutab välispoliitika eest, määrab suursaadikud ja rahvusvahelised esindajad, täidab parlamendi assamblee otsuseid ja annab aru parlamendi assambleele eesistujariigi kulutustega seotud küsimustes.

Bosnia ja Hertsegoviina valitsuse täitevvõimu osakond

Täitevametnik koosneb ministrite nõukogust, mille esimees valib eesistuja ja kinnitab esinduskoda. Nõukogu esimees määrab teised ministrid. Nõukogul on kohustus rakendada Bosnia ja Hertsegoviina poliitikat ja otsuseid, nagu välis-, väliskaubandus-, rahandus- ja tollipoliitika, sisserände- ja pagulaste reguleerimine, kriminaalõiguse jõustamine nii rahvusvaheliste kui ka üksuste vahelised suhted ning üksuste vahelise transpordi koordineerimine. Ministrite nõukogul on mitu alalist organit, sealhulgas peasekretariaat, majandusdirektoraat, sisepoliitika direktoraat, õigusasjade büroo ja Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa integratsiooni direktoraat.

Bosnia ja Hertsegoviina valitsuse seadusandlik haru

Bosnial ja Hertsegoviinal on kahekojaline parlamentaarne süsteem, mida esindab Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarne assamblee. Assambleel on kaks koda: Rahvakoda ja Rahvuslik Esindajatekoda. Rahvaste Maja on ülemine kamber, mis koosneb 15 liikmest, keda esindab proportsionaalselt viis serblast, viiest Bosniast ja viis Horvaatiat ning liikmed teenivad kaks aastat. Esindajate kojas on 42 liiget, kes on proportsionaalselt esindatud horvaatide, serblaste ja bosnike vahel. Liikmed teenivad neli aastat. Seadusandja kehtestab õigusaktid, kiidab eelarve heaks ja ratifitseerib lepingud ja kokkulepped.

Bosnia ja Hertsegoviina valitsuse kohtunik

Kohtusüsteem on valitsuse õigusorgan, mis eksisteerib sõltumatult täidesaatvast ja seadusandlikust ametist. Bosnia ja Hertsegoviina on tsiviilõiguse süsteemi alusel. Konstitutsioonikohus on kõrgeim juriidiline isik, kuhu kuuluvad üheksa liiget, kelle on määranud esindajatekoda, Republika Srpska rahvakogu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu president. Kohtunikud on ametisse määratud kuni 70-aastaseks saamiseni. Põhiseaduslik kohus lahendab põhiseaduslikud vaidlused. Riigi kohus koosneb kriminaal-, haldus- ja apellatsioonikohtutest, mis tegelevad õiguslike küsimustega Bosnia ja Hertsegoviina riigis.